Tippkeskuse liikmed tutvustavad meedias sageli oma uuringuid ja jagavad selgitusi globaalsete ökoloogiliste muutuste teemadel.
Alljärgnevalt leiad viiteid intervjuude, esinemiste ja kirjutiste juurde.
2020
Linda-Liisa Veromann-Jürgensoni doktoritööst järeldub, et tulevik on okaspuude päralt.link opens in new page
Kaia kase doktoritööst järeldub, et taimed kaebavad kuuma üle lõhnaga.link opens in new page
Kaarin Partsi doktoritööst järeldub, et puudel aitab kliimastressiga kohaneda kiire juurestiku muutmine.link opens in new page
Nurmenukukampaania. Eestimaa Looduse Fond ja Tartu Ülikooli ökoloogid kutsuvad vaatlema nurmenukke ka sel aastal. Harrastusteadlaste kogutavad andmed aitavad muu hulgas paremini mõista maastikumuutustest tingitud muutusi elurikkuses.
Tsipe Aavik ja Silvia Lotman portaalis Novaator "Teadlased kutsuvad kevadel nurmenukke vaatlema"link opens in new page
Tsipe Aavik intervjuu nurmenukuvaatlusest Terevisioonis. Saadet VAATA siit.link opens in new page
Tsipe Aavik käis Vikeraadio saates Ökoskoop rääkimas nurmenukkude vaatlusest. Saadet KUULA siit.link opens in new page
Tsipe Aavik rääkis Terevisioonis esimestest nurmenukukampaania tulemustest. Saadet VAATA siit.link opens in new page
Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Iris Reinula, Sabrina Träger kirjutasid protaalis Novaator "155 000 nurmenukku aitavad mõista niidukoosluste mõju"link opens in new page
Tsipe Aavik käis saates Labor rääkimas nurmenukukampaaniast. Saadet KUULA siit. link opens in new page
Ülo Niinemetsa koostöö artikkel teadusajakirjas Nature: toitainevaesel pinnasel kasvavad küpsed metsad ei aita atmosfäärist süsinikku siduda.link opens in new page
Tanel Vahter räägin videos "Kuidas hoida Eestimaa mullad viljakana ka aastal 2035?". Videot VAATA siit.link opens in new page
Aveliina Helm räägib elurikkusest ja teadustööst Tartu Postimehes "Kesklinna parkides algas elurikkuse mõõtmine".link opens in new page
Evelin Loit ja Liina Talgre rääkisid teadussaates "Innovaatika" Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel? Saadet KUULA siit.link opens in new page
Aveliina Helm kommenteerib elurikkuse teematikat. Maailmas ei ole kümne aasta jooksul täiedetud ainsatki elurikkuse eesmärki.link opens in new page
Ülo Niinemets rääkis saates "Labor" kuidas muuta päevalilled tootlikumaks. Saadet KUULA siit.link opens in new page
Aveliina Helm käis Terevisoonis rääkimas rohemeetrist.Saadet VAATA siitlink opens in new page (alates 1:05:45)
Meelis Pärtelit intervjueerib Kaur Maran. Kuidas anda hinnet elurikkusele?link opens in new page
Tsipe Aavik kirjutab Postimehes kuidas põllumajandusmaastikke ohustab elurikkuse kadumine.link opens in new page
Epp Maria Lillipuu, Inga Hiiesalu, Tanel Vahter kirjutavad portaalis Novaator, et põllumehed ostavad kasuliku seenelisandi pähe sageli kasutut keemiakokteililink opens in new page
Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp keskkonnakriisi küpsetamisest.link opens in new page
Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp pööra tähelepanu põllumajandusele.link opens in new page
Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp hoia, mida armastad - 110 aastat Eesti looduskaitset.link opens in new page
Meelis Pärtel kirjutas väljaandes Metsamees sellest, kuidas metsade nutika elurikkuse projketist kasvas välja rohemeeter.link opens in new page
Els Heinsalu ja Ülo Niinemets kirjutavad Postimehes, milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on?link opens in new page
Meelis Pärtel rääkis raadiosaates Kuue samba taga elurikkusest ja Rohemeetrist. Saadet KUULA siit.link opens in new page
Aveliina Helm käis saates Suud puhtaks: Looduskaitse. Saadet VAATA siit.link opens in new page
Nele Ingerpuu rääkis Kuku raadiosaates "Ilmaparandaja" aasta samblast ja Eesti sammalde olukorrast laiemalt. Saadet KUULA siit.link opens in new page
Aveliina Helm käis Kuku raadios rääkimas keskkonnaseisundist. Saadet KUULA siitlink opens in new page. (alates 18 minutist).
Jane Oja kirjutab Maalehes "Kuidas vabaneda hallitusest keldris?"link opens in new page ning kommenteerib Postimehe lisas Maa Elu "Hallitus nõuab kiiret tegutsemist".link opens in new page
Riina Martinson Postimehes "Liigirikkaimad põllumullad on Lääne-Eestis ja vaesemad Pandivere ümbruses".link opens in new page
Aveliina Helm kommenteeris portaalile Bioneer Elurikkuse rollist põllumajandusmaal.link opens in new page
Meelis Pärtel kirjutas Postimehes "Kui metsa elurikkus oskaks rääkida".link opens in new page
Ülo Niinemetsa kommentaar Delfi artiklile "Soojad ilmad, ent raagus oksad. Millal ikkagi saabub kevad?"link opens in new page
2019
Meelis Pärteli kommentaar ajalehe Õhtuleht artiklile “Kurdlehist kibuvitsa hakatakse tõrjuma”link opens in new page
Meelis Pärtel ja Kristjan Zobel kirjutavad ajalehes Postimees "«Ma-ilm ja mõnda»: Palun häirige meid!"link opens in new page
Ivika Ostonen-Märtin rääkis Novaatorile, et kliimasoojenemine: lühiajaline eksperiment ei anna täpseid vastuseidlink opens in new page
Meelis Pärteli kommentaar ajalehele Postimees artiklile “Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk?”link opens in new page
Ülo Niinemets vastab "Kas kliima soojenemine toob Eestisse lõvid, kängurud ja lõputu rannailma?" Loe edasi siitlink opens in new page
Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Sel suvel põlesid metsad mitmel pool maailmas. Kui tõsine on olukord?". Saadet KUULA siit. link opens in new page
Ülo Niinemets avaldab arvamust Postimehes taimekaitsevahendite teemal. link opens in new page
Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Uus raport kaardistab veenappust kogu maailmas, puudutaud on ka Eesti". Saadet KUULA siit.link opens in new page
Evelin Loit rääkis Äripäeva saates "Innovatsiooniminutid" Milline on biomajandus taimearetuses ja maaviljeluses? Millised on uued, põnevad aretatud geneetiliselt muundatud organismide sordid? Mis on Eesti uus innovatiivne projekt "Vedelsarvkest"? KUULA saadet siit.link opens in new page
Ülo Niinemets selgitab videos miks muutuvad lehed sügiseti puudel kollasteks ning punasteks. Vaata videot siit.link opens in new page
Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Maailma mahuks juurde palju metsa ning see aitaks leevendada kliimamuutusi". Saadet KUULA siit. link opens in new page
Jaan Pärn intervjuu Novaatorile "Põldude sööti jätmine päästaks mulla ja kliima".link opens in new page
Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes!link opens in new page
Soojenev kliima on julgustanud Eesti teadlasi ja põllumehi pistma innukamalt mulda seni eksootiliste viljade seemneid, mida meie ilmastikule järjest sobivamaks aretatakse. Tippkeskuse teadur Eve Runno-Paurson kommenteeris esimest katset bataati kasvatada.
Evelin Loit rääkis Novaatorile, et sordiaretusel ja GMO-l on palju sisulisi sarnasusi.link opens in new page
2018
20. aprillil 2018 toimus Tartus XIII Eesti ökoloogiakonverents. Konverentsil toimunud ettekanded on salvestatud videona, neid saab järele vaadata-kuulata klikkides konverentsi kavas ettekande teemale. Konverentsi kavani jõuab siit.link opens in new page
Ülo Niinemets oli külas Kuku raadio saates "Tähenduse teejuhid", et kõneleda taimede stressisignaalide mõjust kliimale. Saadet KUULA siitlink opens in new page
Ülo Niinemets kirjutas ajakirjas Sirp glüofosaadist artikliseeria.
Pestitsiidide kasutamine on üle kogu maailma tohutult kasvanud, kuid riskianalüüs ja võimalikele ohtudele reageerimine on väga aeglane. Järgnevalt Sirbis ilmuvas artikliseerias tuuakse välja, kuidas avalike institutsioonide teostatavates riskianalüüsides on korporatiivne eelretsenseerimata ja anonüümne „teadus“ suuresti asendanud sõltumatud eelretsenseeritavad teadusuuringud ning kuidas teaduslikke argumente üritavad kummutada agressiivsed korporatiivsed lobigrupid ja tööstuse kinnimakstud variautorid.
Mis on herbitsiid glüfosaat?link opens in new page
Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?link opens in new page
Monsato dokumendid Ilink opens in new page
Monsato dokumendid IIlink opens in new page
Monsato dokumendid IIIlink opens in new page
Monsato dokumendid IVlink opens in new page
Akadeemikud Martin Zobel ja Ülo Niinemets arutlevad Hardo Pajula juhitud saatesarjas "Tähenduse teejuhid" teemal "Mitmekesisuse mitu mõõdet", 10. aprillil 2018, Kuku raadio. Saate videolink opens in new page
Sarja viienda saates olid stuudiokülalisteks ökoloogid Martin Zobel ja Ülo Niinemets. Me püüdsime üheskoos anda viimasel ajal poliitikute ja arvamusliidrite kõnepruuki siginenud sõnale "mitmekesisus" tagasi selle empiirilise sisu. Jutuks tulid ka liikide ujuvad piirid, väljasuremislained, kiskja-saaklooma tsüklid ning rahuliku kooseksisteerimise võimalused.
Professor Ülo Niinemets Postimehes "Kas 20 miljardit tuleviku ennustamiseks on tõesti liiga palju?"link opens in new page
2017
Ülo Niinemets vastab küsimusele "Kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?"link opens in new page
Urmas Kõljala intervjuu Postimehele "Globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes".link opens in new page
Ülo Niinemetsa intervjuu Postimehele "Teadlased leidsid seletuse suurte taimelehtede aastasadade vanusele mõistatusele".link opens in new page
Maarja Öpik ja Teele Jairus räägivad oma intervjuus Postimehe lisalehele Maa Elu, kuidas vana metsa maha võttes hävivad seente elupaigadlink opens in new page (lk 8-9)
Jaan Liira kirjutab Postimehe lisaajakirjas Sinu Mets "Kuidas raied metsas taimi mõjutavad?"link opens in new page
Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates Labor, kuidas Eesti taimede lehesuuruse määrab ööjahedus. Kuula siit.link opens in new page
Urmas Kõljalg kirjutab Postimehes, et e-Eesti peaks suletud andmete kasutamise ära keelama.link opens in new page
Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates "Labor: Kase geenid on teada" aurkaskedest ja nende genoomidest. Kuula siitlink opens in new page.
Riin Tamme ja Lena Neuenkamp kirjutavad ERRi Novaatoris, kuidas taimi hoitakse dieedil suhkruga.link opens in new page
Ülo Niinemetsa intervjuu Postimehele "Taimefüsioloog kliimamuutustest: tõenäoliselt saab meil maisi ja aprikoose aina paremini kasvatada".link opens in new page
Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani ja Teele Jairus kirjutavad ajakirjas Eesti Loodus, et Eestil on nüüdsest olemas ka aasta seen.link opens in new page
Ülo Niinemetsa vastus Postimehe lisalehes "Maa elu" esitatud küsimusele "Miks puud hiigelsuuri lehti kasvatavad?"link opens in new page
Urmas Kõljalg kirjutab Postimehes ootamatust kullakaevandusest tänapäeva teaduses.link opens in new page
2016
Vanade mõisaparkide ökoloogilist väärtust ja nendes peituvat elurikkust tutvustab tippkeskuse vanemteadur Jaan Liira Novaatori 100 sekundi videos.
100 sekundi video: Kas ikka kõigi pude taga võib näha metsa?link opens in new page
Novaatori 100 sekundi videos räägib tarna perekonnast tippkeskuse vanemlaborant Mare Toom. Rohkem saab lugeda tarnade raamatust, smis ilmus TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia väljaandena sarjas "Eesti elurikkus".
100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnad.link opens in new page
Ülo Niinemetsa intervjuu Pereraadio saates „Käies looduse radu – 2016“: "Putukate toitumine võib avaldada mõju kliimale".link opens in new page
Ülo Niinemetsa intervjuu Eesti Päevalehe ajakirjanikule, Marta Jaaksonile: „Ülo Niinemets ja stressis taimed“.link opens in new page
Meelis Pärtel tutvustas nutikat looduskaitset link opens in new pageERRi teadusportaalis Novaator.
Meelis Pärtel ja Aveliina Helm andsid intervjuu ajakirjale Metsamees: „Tark planeerimine hoiab metsade elurikkust“.link opens in new page
Liis Kasari intervjuu degradeerunud koosluste väärtustamisest link opens in new pageraadiosaates Labor.
Tsipe Aavik'u ja Jaan Liira artikkel uudisteportaalis ERR Novaator „Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu“.link opens in new page
Maalehe tehtud videos selgitab Teele Jairus, kuidas valget kärbseseent ära tundalink opens in new page.
Meelis Pärtel osales raadiosaates “Deutschlandradio Kultur”, kus rääkis tumedast elurikkusestlink opens in new page.
Kadri Põldmaa intervjuu novaatoris: "Tartu teadlased: seenesääsed valivad oma toitu nagu inimesedki"link opens in new page
Madli Jõks'i ülevaade oma doktoritööst ERR portaalile Novaator "Teadlased asuvad arvutisimulatsioonide abil elurikkuse saladustele jälile".link opens in new page